LUGU

Ilusa maa muusika kirjutasin kohe, kui sõnad leidsin. Ettekandmisvõimalus avanes aga ligi aasta hiljem, Tartu Muusikapäevadel, igakevadisel poolkinnisel festivalil. Ettekandjaks oli sisuliselt ansambel Ruja, kuid kuna ansambli tegevus oli sel perioodil soiku jäänud, polnud esituskoosseis just täpselt see, mis ametlikult Ruja nime kandis. Laulis Urmas Alender ja ma ise mängisin klaveril - teisedki pillimehed olid Rujas mänginud, kuigi sel hetkel tegutsesid Kasekese nime all.

Teise ja tookord ka viimase, Tallinna ettekande, korraldasin oma 30. sünnipäeva puhul 1983. aasta oktoobris Linnahallis. Kui ka nüüd kogu publik (keda oli Tallinnas 4000 inimest) teose haripunktil püsti tõusis ja pimedas saalis kuni lõpuni haudvaikuses seisis, keelati kantaat Ilus maa igaveseks. Kuni 2008. aasta suvel, tervelt 25 aastat hiljem tuli Kosmikutel idee Ilus maa uuesti ette kanda!

Pakkusin, et kirjutan neile Ilusa maa kõrvale uue suurvormi. Kuivõrd oli tulemas Tartu Muusikapäevade 30. aasta juubelifestival, kuhu mul paluti midagi suuremat luua, ühendasin need kaks võimalust. Uut kantaati kirjutades ei taotlenud ma stiililist ühtsust, pigem vaheldusrikkust, ning lähtusin vaid sellest, kuidas mingi luuletus minus vastu helisema hakkas. Taevas ja maa kõlaski esiettekandel Tartus - 2009. aasta mais. Juulis kandsime mõlemad kantaadid ette kolmel vabaõhukontserdil - septembris ja oktoobris aga salvestasime stuudios. (Tuleks ehk nimetada, et viimasel kümnendil on laulupidudel kõlanud- mu enda poolt ühendkooridele seatuna - katkend Ilusast maas t- kaks osa ja refrään.) Ilusast maast oli säilinud kontsertsalvestis, mida on nii LP-l kui CD-l ka välja antud. Käeolev plaat on esimene stuudiosalvestus.

LUULE

Mõlema kantaadi tekst on pärit ühtsetest luuletsüklitest. Ilus maa ilmus 1982. aastal luulekogus Punaste õhtute purpur. Raamat keelati võimude käsul ja korjati müügilt. Ilus maa mõjus mulle kohe - esimesel lugemisel - kui ideaalne tekstiline alus muusikalisele suurvormile - ka seetõttu, et iga osa vahele oli kirjutatud lühike refrään (“Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan.”). Muusika jälgib siin täpselt luuletsükli ülesehitust- kogu tekst on ära kasutatud samas järjekorras nagu raamatus.

Taevas ja maa ilmus 1997. aastal luulekogus Üle Alpide. Selle tsükli värsid olid inspireeritud kunstnik Kaljo Põllu piltidest. Osa tekste olen kõrvale jätnud ning ka järjekord on veidi muudetud (et tekitada suuremat muusikalist vaheldusrikkust). Enamasti küllalt lühikeste luuletuste vahelt puudus ühendav refrään, nagu oli Ilusas maas. Seetõttu pöördusin Runneli poole palvega tsükliga kokku sobiv refrään juurde kirjutada; tema aga soovitas refrääniks üht oma varasemat, vaid neljarealist salmi Sinamu, mis olevat autori enda sõnul nagu loits või palve, ehk siis armastusavaldus - korraga nii loojale, kallimale kui isamaale.

KANTAADID

Neid rokk-kantaate võiks ju ka nimetada laulude tsükliteks, kuid siiski on siinsete tekstide kokkukuuluvus ja seotus tugevam kui lihtsalt laulude kogumi puhul. Lisaks sisust tulenevale ühtsusele on siin ka mitmeid vormiliselt ühendavaid asju: iga osa vahel on refrään, esimene lõik kordub tsükli lõpus, laulud ei lõppe tavapärases mõttes, vaid ühenduvad järgmisesse jne. Samuti on iga osa - eraldi võttes - tunduvalt lühem kui üks terviklik laul võiks olla. Pigem kantaadile kui laulutsüklile on samuti omane asjaolu, et soololaulja(te) kõrval on siin suur roll kooril.

Rein Rannap